teisipäev, 29. jaanuar 2013

29. jaanuar 2013 - aupaklikud avastused

Tere päevast!

Kuidagi imelik on pärast pikka pausi kirjutamist ilma pikema sissejuhatuseta. Samas ei tahaks alustada ka vabandustega. Seega - ei vabanda, vaid kirjutan.

Presidendiproua Evelin sai Kambodžast Eestisse naastes kõrvakiilu, kirjutab Delfi.ee lühikokkuvõttes Kodukirjas ilmunud persoonloost. Hoolimata faktist, et reis ise toimus paar aastat tagasi, on kõrvakiil hästi meeles. Valu tekitajaks olevat meedias kajastatav inimeste meeleolu ja virin. Magusvalusa meenutusena toob Evelin välja ka lombaka ja vaese paadipoisi, kellest Eesti inimesed õppust võiksid võtta. Selline väljakutse tundub praegu aga ettevalmistava väljakutsena valmistuda meie endi tulevikuks: asjade jätkudes võime olla samas olukorras kui too paadipoiss, aga selleks, et ellu jääda, peaksime siiski tundma uhkust oma kodumaa üle.

Evelin - eestlased tunnevadki tavaliselt uhkust oma kodumaa üle. Olgu see sulle teadmiseks! Eestlased virisevad, sõimlevad ja kaeblevad mitte oma kodumaa, vaid seda juhtivate inimeste pärast. Kui sulle tundus selline suhtumine kõrvakiiluna, siis oleks võib-olla mõttekas üle vaadata enda teod ja ehk on kõrvakiilude ning suhtumise põhjus just seal.

*

Kõrvakiiludest rääkides - kõik meediakanalid pasundavad praegu koolikiusamisest. Seekord kiusamise ohvrina küll õpetaja. Ühes teemat kajastavas artiklis ütleb oma arvamuse ka Viira kooli direktor. Omamoodi huvitav on muidugi väide nagu oleks õpetaja toimuvast kerges šokis. Imelik? Arvan, et samasuguses šokis oleks kõik juhataval-suunaval ametialal olevad inimesed, kui neil oleks võetud juriidiline õigus ennast kaitsta juhul, kui juhatatavad/suunatavad otsustaksid ühel hetkel pead tõsta ja füüsiliselt vastu hakata.

Siiski ei olnud antud väide kõige tähelepanuväärsem, pigem sattus ootamatu avalduse kategooriasse ütlus, et õpetaja isiksus peaks ennast sobitama klassiga. Võib-olla see ongi valdav mentaliteet koolides, et ennast sobitama ja lõmitama peavad õpetajad, mitte aga need, kelle jaoks need kasvatus- ja haridusasutused loodud on. Igal juhul annab see eluks suhteliselt väära ettekujutuse, kui õpilane ei pea enda kohuseks ennast keskkonna jaoks sobivamaks muutma.

Budismi üheks kandvamaks ideeks on alati peetud järgmist mõtet: "Ära püüa maailma muuta enda järgi, püüa ise kujuneda maailma järgi." Budistid on rahulikud, mõistlikud ning edukad.

Praegune koolisuhtumine taob aga õpilaste ajudesse, et muutuda pole vaja - küll maailm end ise nende järgi sobivasse asendisse keerutab, kui piisavalt näppe visata ja lõugu laiutada. Kahjuks tekib aga niimoodi igaühe jaoks täiesti oma maailm, mis teineteisega koos eksisteerida väga harmooniliselt ei saa.

*

Seekord selleks - lähitulevikus püüan leida rohkem aega, et meedias toimuvat sagedamini jälgida.