Kuna see leht on juba peaaegu kaks nädalat üleval olnud, aga ma ei ole jõudnud missiooni alla veel ühtegi rida kirjutada, siis teen seda nüüd. Kindlasti pean aga enne rõhutama, et tegemist ei ole lõpliku variandiga, sest kindlasti toimuvad muudatused nii vormis kui sisus kaasmõtlejate leidmisel.
"Päev Eestis" peaks ideaalis olema koht, kust lugeja võib leida kriitikat nii poliitika kui meedia aadressil. Ei - tegemist ei ole kohaga, kus kirjutatakse-avaldatakse asju vaid ärapanemise pärast. Pigem soovin sellest luua paiga, kus oleks esindatud tõsiseltvõetav kriitika.
Kui keegi soovib nüüd osutada minu esimese kirje sõnadele satiir ja huumor, siis ütlen vastulausena järgmist - satiir ja huumor ei sega mingil moel tõsiseltvõetavust, kui seda hästi teha. Pigem aitab see kaasamõtlemisel - hea tujuga on tunduvalt lihtsam näha elu kitsaskohti, kui see on võimalik igapäevase ükskõiksuse pilves. Nalja ülesanne ongi lugejat äratada argipäevahallusest, et alles siis talle mõtteainet anda.
Ei - "Päev Eestis" ei kavatse enda lugejale teha mingil moel ajupesu ühegi poliitilise jõu huve järgides. Küll aga apelleerib leht tervele mõistusele, püüdes oma lugejaid samal ajal panna märkama ja mõistma mujal meedias toimuvat hämamist.
Ma ei taha siinkohal väita, et mina suudan kõike neid tekste nii kirjutada nagu ma neid oma vaimusilmas praegu näen, aga nüüd on vähemalt teada, mis suunas ma liikuda soovin. Loodan väga, et minu tulevased kaaskondlased jagavad samu soove.
Lugupidamisega,
W. Hocares
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar