(Vabandust, kui sulg pole praegu terav, sest kirjutamises on pikk paus olnud.)
Ajakirjandusvabadus- ja sõltumatus on olulised. Nii on võimalik rääkida asjadest nii nagu need päriselus on.
Ma olen sellesse põhimõttesse uskunud kaua ja seda kaitsnud, võttes siinsamas blogiski ette väljaandeid, mis on nende põhimõtete vastu eksinud.
Täna aga hakkasin selles kahtlema. Aitäh sulle, Õhtuleht!
2009. aastal kandideerisin isegi Õhtulehte ajakirjanikuks ja mul on siiamaani meeles, et nii Väino Koorberg kui Jaan Väljaots rääkisid mulle sellest, et nad soovivad Õhtulehte vähem kollaseks ja rohkem tõsiseltvõetavamaks teha. Praegu, seitse aastat hiljem saan öelda, et need olid toona plaanid, mis on nüüdseks läbi kukkunud.
Mis mind aga täna viimaks kirjutama pani, oli eilne artikkel "Noored liberaalid: seks laipadega tuleb seadustada"... Tõsiselt, Õhtuleht? Kuhu edasi?
Kuigi ma olen uskunud piiride kahjulikkusesse terve ühiskonna jaoks, siis nüüd ma tõsiselt kahtlen selles.
Ma ütlen ausalt - ma ei kujuta ette sellist maailma, kus ma oleksin nõus sellega, et minu laps loeks peavoolu ajakirjandusest selliseid asju. Isegi kui tegemist on reaalselt toimunud sündmusega, siis mind tõsiselt häiriks see, kui laste ja noorte pähe istutataks üldse mõte selliste võimaluste olemasolust; mõte, et maailmas on olemas niivõrd haigeid inimesi ja neid asju üritatakse kasvõi kuidagi õigustada.
See ei ole enam küsimus vabaduses, see puudutab rohkem tulevikku, mida me oma igapäevaste tegevustega loome. Suures osas me teeme seda läbi oma laste - kuidas me neid kasvatame, milliseid ideaale ja väärtushinnanguid me neile edasi anname. Ja samas on meie kohus neid ka kaitsta kõige eest, mis neid rikkuda võiks.
Mul oli mõnda aega tagasi kokkupuude lapsega, kes oli mingi spämmkirjaga saanud .gif pildid (infoks neile, kes ei tea nii täpselt: liikuvad pildifailid) pornoga - lähivõtted, grupid jne. Praegu peab see vähem kui kümneaastane laps käima psühhiaatri juures, sest tema jaoks on kujuteldamatu, et tema vanemad magavad ühes voodis, kuna tema nägemustes kaasneb sellega porno, mis tema psüühika metsa keeras. Ja siinkohal ei saa öelda, et tegemata on midagi jäänud vanematel - vanemad saavad vaid siluda neid haavu, mida see ühiskond neile noortele hingedele tekitab. Infoajastu suurim pluss - ja samas suurim viga - on informatsiooni liigne kättesaadavus.
Mis oleks saanud veel siis, kui ta oleks selle kõrvale lugenud, et on neid, kes seksivad ka loomadega? Surnutega???
Mis oleks saanud veel siis, kui ta oleks selle kõrvale lugenud, et on neid, kes seksivad ka loomadega? Surnutega???
Me ei saa kontrollida kõike, mis veebis liigub. Küll saab aga ajakirjandus kontrollida, mida ta avaldab. Ma saan aru, et laste jaoks tuleb seada piirid, kus nad internetis käia võivad. Aga kas see on normaalne, et ma peaks oma lapsele ütlema, et ärgu ta jumala eest uudistekanaleid avagu?
Ma saan aru, et Õhtuleht avaldab sellist asja vaid klikkide ja kommentaaride ootuses, aga Väino ja Jaan - küsige endalt, millist hinda te selle eest maksate?
PS The Colbert Reportis oli intervjuu transseksuaalide eestkõnelejaga, kes ütles, et nende sooviks on luua olukord, kus sa ei tohi oma lapsele sugu panna enne, kui ta on ise piisavalt vana, et end seksuaalselt määratleda. Loe: sa ei tohi oma poega pojaks ja tütart tütreks kutsuda enne (seega ka neid vastavalt meheks või naiseks kasvatada), kui ta on isegi teismeliseea läbinud. Keda huvitab, otsin lingi üles - kirjutage kommentaaridesse.
PS The Colbert Reportis oli intervjuu transseksuaalide eestkõnelejaga, kes ütles, et nende sooviks on luua olukord, kus sa ei tohi oma lapsele sugu panna enne, kui ta on ise piisavalt vana, et end seksuaalselt määratleda. Loe: sa ei tohi oma poega pojaks ja tütart tütreks kutsuda enne (seega ka neid vastavalt meheks või naiseks kasvatada), kui ta on isegi teismeliseea läbinud. Keda huvitab, otsin lingi üles - kirjutage kommentaaridesse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar