otsustasin vahelduseks ka midagi kergemat kirjutada, mis samal ajal paneks proovile ka mõtlemise natuke teistsugustes tingimustes.
Nimelt lugesin armsa Telegrami järjekordset artiklit lameda teooriast, milles usutletud inimene vähemalt pealkirja järgi kummutab kõik müüdid heliotsentrilise maailmapildi kohta. Ja kuna üks Facebooki jagamise kommenteerijatest soovis lolli mõnitamise asemel natuke tõssemat vaidlus ning mul nagunii rongis 50 minutit aega, siis tegin endale väljakutse: rongis ilma guugeldamata püüda ümber lükata loetud artiklis esitatud fakte.
Palju õnne! Kuigi mitte täpselt Päev Eestis teema, nägin vähemalt esmapilgul palju viiteid võimalikule satiirile ning on seegi ju mingis osas meie teema.
Juba leadis tekitab küsimusi Eric Dubay (32) usaldusväärsus, kui teda kirjeldatakse sõnadega anarhist ja vegan. Vähemalt esimeste seas olen suutnud seni leida mitmeidki mõtlevaid inimesi, teiste kohta olen mõistlikkuse osas kuulnud legende, aga kui need kaks kokku panna, siis on suht keeruline sellise inimese juttu ilma teatavate kahtlusteta võtta.
Juba kolmandas lõigus hakkab terve mõistus tõrkuma.
Kui me jälgime horisonti, siis on see alati lame ning mida kõrgemale me tõuseme, tõuseb horisont kaasa meie vaatevälja kõrgusele. Kui Maa oleks ümmargune ja sina tõused näiteks õhupalliga üles taevasse, siis peaks horisont jääma paigale. Sa peaksid kallutama oma pead alla, et näha horisonti, mis üha madalamale jääb, kui sina kõrgemale tõused. Aga nii ei juhtu, ükskõik kui kõrgele õhupalle või amatöörrakette lennutatakse, tõuseb horisont vaatleja silmade kõrgusele. Aga nii saab olla ainult lameda Maa puhul.
Mnjah... Igatahes ülimalt tähenduslik tähelepanek - kui mitte kaasa mõelda. Tõesti vabandust , aga ükskõik milline otse jälgitav asi on enamjaolt vaatleja silmade kõrgusel, sest see vaatleja ju jälgib seda asja. Pea ju liigub, you know! Kui antud juhul siis horisonti jälgin, siis fokusseerin ma sellele oma pilgu ja kui horisont langeb, siis parema nägemise huvides ma kallutan ka natuke pead, et parim teravustuspunkt jääks mu silmade poolt jälgitava ala keskele. Mingeid fotosid pole isegi mõtet selle "fakti" kinnituseks tuua, sest kui ma peaksin kaamera suunama nii, et horisont oleks 4/5 kõrgusel fotost, siis ei tähenda ju see, et me elame sissepoole kumeral Maal. Fakt on see, et kui sa seisad püsti ja vaatad täiesti otse, siis on horisont madalamal vaatleja silmadest, sest sa oled kõrgemal sellest maapinnast, mis üldse horisondi moodustab.
Ja kui sa vaatad ülevalt alla, siis me ei näe ega taju ka mingit kihutamist – pilved liiguvad vaikselt ühes või teises suunas, kuskil nendes videotes pole tajuda 1600 kilomeetrit tunnis pöörlemist. Aga kui me vaatame NASA või teiste kosmoseorganisatsioonide videoid, siis saame aru, et need on arvutiga tehtud. Meile näidatakse pöörlevat kera, aga me näeme, et pilved ei liigu nendes videotes.Damned! Kui sa vaatad Maalt, siis näed sa pilvede kiirust võrrelduna maapinnaga, mis on kordades väiksem. Kui sa vaatad kosmosest ja täiesti juhuslikult paigal püsid, siis näed sa Maad mööda kihutamas ja pöörlemas samal ajal kiirusega 1600 km/h. Pilved on osa Maast ja need liiguvad KOOS Maaga kiirusel 1600 km/h. Ainult pilvede endi suhteline kiirus võib siis vaatlejale tunduda olenevalt pilvede liikumisest Maa suhtes kas siis natuke suurem või väiksem kui 1600 km/h.
Ise tead - taustsüsteem, millega võrreldakse!
Täna räägivad nad, et Maa pöörleb 1600 km/h ja samal ajal tiirleb Maa ümber Päikese 107 000 km/h ja kogu Päikesesüsteem kihutab meie galaktikas ringi 800 000 km/h ning galaktika ise kütab Suure Paugu tõttu miljard km/h ehk peaaegu valguskiirusel. Teisisõnu, me oleme pidevalt nelja erineva tohutu kiiruse sees ringi liikumas, aga me ei taju sellest midagi ning seda ei saa ka mitte kuidagi mõõta. Selline on ametlik teadus.
Ongi ametlik, sest praegu ametlikult rongis istudes ma ei tunne, et ma liiguksin, sest ma istun paigal, aga mingil kuradi kombel ma liigun samal ajal 120 km/h ilma vähimagi pingutuseta. WTF!? Põhikooli füüsika ju. Selliste "faktide" põhjal ei tohiks ma üldse kunagi Tallinnasse jõuda.
Ja kui sa vaatad samal ajal teises suunas aknast välja, siis ka seal on kõik täiesti lame ja sa näed oma silmade kohal horisonti. Lisaks, kui sa lendad lennukiga 800 km/h ja maakera ümbermõõt on 40 000 km, peaks piloot igas minutis laskuma 800 meetrit allapoole, et hoida oma kõrgust, vastasel juhul lendaks ta otse kosmosesse. Aga nad ei lasku alla, nad lihtsalt tõusevad õhku ja on õhus senikaua, kuni nad peavad alla laskuma. See, et me näeme lennuki aknast vaadates horisonti oma silmade kohal, juba näitabki, et Maa on lame.
Esiteks - saa oma horisondist üle. Tõsta pilku ja sa ei näegi muud peale taeva, mis ei tähenda veel seda, et Maad pole olemaski.
Teiseks. Kui lammas peab olema, et mitte aru saada, et kui lennuk seisab, siis gravitatsioon tiriks ta alla. Tiivad on lennukil selleks, et õhule toetudes üleval püsida ja kiirus selleks, et see ülevalhoidev jõud üldse töötaks. Enda 800 meetri laskumise väitele ei arvestanud hr. Eric juurde gravitatsiooni, aga see lollus on arusaadav nagu selgub hiljem.
Gravitatsioon on lihtsalt tihedus. Me näeme iga päev, kuidas rasked asjad kukuvad alla ja kerged asjad tõusevad õhku.Ausalt - kuul pähe!
Viimati nägin ma kerget asja õhku tõusmas siis, kui ma andsin sellele vajaliku kiirenduse, et see ületaks gravitatsioonijõudu mingi ajahetke jooksul. Kui kiirus vähenes, kukkus kivi maha. Ilma välise jõuta ei tõuse ükski kerge asi õhku. Õhku, mida hoiab ümber Maa gravitatsioon.
Eraldi teema on ainete tihedus, põhjendades, miks osad gaasilised ained on kergemad kui õhk, lubades ntx õhupallidel tõusta.
Ja kui me vaatame pilvi, siis liiguvad need eri suundades ja eri kõrgustel, aga gravitatsioon hoiab meid kõiki koos ning me kihutame pidevalt ringi 1600 km/h. Sellisel juhul peaks ühes suunas tulistades lendama kuul oluliselt kaugemale kui teises suunas tulistades. Ja kui Maa pöörleb 1600 km/h, siis peaks reisilennukiga lendamine olema vastusuunas võimatu.
Oeh... Taustsüsteemid... Ja - neetud! - selle loogika järgi peaks mul olema praegu rongis olema võimatu liikuda rongi tagaosa poole, kuni mu kiirus ei ületa 120 km/h.
Aga ometi ma saan liikuda rongi suhtes tahapoole, küll aga mitte rongi alt mööduva maapinnaga võrreldes, sest minu kiirus ei ületa rongi kiirust.
Sellepärast ei tehta ka otselende üle lõunapooluse näiteks Austraaliast Lõuna-Ameerikasse, see peaks olema kõige otsem tee, aga nad ei tee seda – nad lendavad suure kaarega ümber Antarktika, tuues ettekäändeks, et seal on liiga külm ja lennukid ei peaks vastu. See on aga ajuvaba, sest me oleme ju väidetavalt käinud Kuu peal jm, kus on oluliselt külmem ja kuumem.
Ok - korraks majandusliku mõtlemise juurde. Kuna ma ei guugelda, siis oletan, et rängematele ilmastikutingimustele sobivaid lennukeid on võimalik valmistada, aga nende valmistamine eritehnoloogiatel ja hilisem ülalpidamine oleks niivõrd palju kulukam, et see ei tasu seda ümberlendamise vahet ära. (Googeldan hiljem)
Ning vaadake, kuidas nad põhjendavad gravitatsiooni vastavalt oma vajadustele. Kui vaja, siis gravitatsioon tõmbab kõik enda külge ja hoiab meid Maal või kui vaja, siis hoiab ta meid orbiidil nagu Kuud. Kumb siis on tõene? Ja nad ütlevad, et Kuu tekitab tõusu ja mõõna, aga mingil kummalisel põhjusel tekib see ainult ookeanides, siseveekogusid Kuu ei mõjuta.Esiteks - jälle kiirus ja taustsüsteemid.
Teiseks: Eric, tule kasvõi Peipsi äärde korraks ning sa näed ise tõususid ja mõõnasid. Kontrolli oma neetud "fakte".
Kuna rong on aga juba Üemistel, siis praegu lõpetan. Kes soovib, kirjutagu kommentaaridesse - võin jätkata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar