Kaks tundi peale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri arvamuse avaldamist leidis Elu24 oma lehel vaba koha ka minister Juhan Parsti enda mõtete jaoks. Mõtete jaoks, mis puudutasid otseselt-kaudselt sama teemat.
Austatud ministri arvamus aga, kui lugeda neid kaht artiklit kõrvuti, oli hoopistükkis vastupidine. Selle asemel, et tööjõud Eestisse tuua, peab minister õigemaks töö Eestist välja viia, jättes siia vaid juhtivad, kõrgelt tasustatud töökohad.
Väike mõttepaus, et asju seedida ja pähe tekib kaks mõtet.
1. Kuidas saab mingi organisatsioon üldse midagi saavutada, kui juhtfiguuridel on nii erinevad nägemused organisatsiooni tegevussuunast? Kui samal päeval aetakse nii erinevat juttu, siis jääb organisatsioonist ning selle tegevusest sõltuvale (rahvale) mulje, et tegelikult ei liigugi see MKM kuhugi; et kogu seda juttu aetakse vaid selleks, et varjata oma tegelikku paigalseisu ja/või otsustusvõimetust.
2. Tähelepanelikum (loe: mõtlev) lugeja näeb siiski kokkupuutepunkti nende kahe erineva arvamuse vahel: nimelt kumbki idee ei anna lahendust sellele Eestis praegu veel eksisteerivale nn lihttöölisele. Mõlemad lahendused MKM'i tipust on lihttöölist eiravad ning vaid suurepalgalisi soosivad.
Need MKM'i kaks punkti kokkupanduna: praegu Eestis olev lihttööline on mõttetu ja tema elu parendamiseks pole midagi tarvis ette võtta.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaNiiöelda liberaalina arvan, et ei ole minu asi teistele ette öelda, mis teistele hea on, kuid kas ehk ei oleks mõttekam oma aega kulutada kohaliku mafia tegevuste kajastamise asemel lahenduste otsimisele, mis päriselt aitavad neid inimesi, kes Teile korda lähevad?
VastaKustutaNii vähe kui mina sellest maailmast aru saan, parasiitidest ja nende variatsioonist ei saa kunagi puudust olema.
(Oma eelmise kommentaari siit kustutasin kirjavea tõttu.)
Tere Martin,
Kustutakui ma poolteist aastat tagasi selle blogi ja Facebooki Päev Eestis lehekülje lõin, siis oligi mu lootuseks leida inimesi, kes tuleksid kaasa ja oleksid võimeliseks konstruktiivseks kriitikaks. Kahjuks osutusid mu toonased turundusoskused tollal liiga nõrgaks ning soovitud tähelepanu jäi saamata.
Nüüd, peale pausi naasnuna, proovin mingil hetkel uuesti ja loodan paremale edule.
Aga rääkides ideedest - alustasingi seda kohta justnimelt ühest tekkinud ideest võimaliku Riigikogu Eetikakomisjoni kohta. Kahjuks pole sellele aga miskit vastukaja veel tulnud. Ehk oleksid esimene, Martin?
http://paeveestis.blogspot.com/2012/10/riigikogu-eetikakomisjon.html