Möödunud õhtul vaatasin paari viimast "The Daily Show with John Stewart" osa ja järjekordselt suutis too saatejuht näidata ja tõestada, mis on valesti USA meediaga.
Kuna minu veebist videote allalaadimise oskuses on hetkel veel puuduseid, siis pean need lingid siia tutvumiseks üles riputama jääaegsel moel - lisan pildi, millele klõpsates avaneb ka www.thedailyshow.com kodulehel just see õige koht.
Esimene klipp siis Barack Obama ja Bill O'Reilly intervjuust:
Kuna minu veebist videote allalaadimise oskuses on hetkel veel puuduseid, siis pean need lingid siia tutvumiseks üles riputama jääaegsel moel - lisan pildi, millele klõpsates avaneb ka www.thedailyshow.com kodulehel just see õige koht.
Esimene klipp siis Barack Obama ja Bill O'Reilly intervjuust:
Teine klipp aga samast saatest, kohe järgnev arutelu selle üle, kui kaugele võib mingi meediakanal oma nõiajahiga minna.
Mitte, et lisatud lingid näitaksid seda, mis toimub Eestis, ent kõik, kes suudavad natukenegi kaasa mõelda, saavad aru, et ka Eesti meedias esineb niivõrd palju teadlikku hämamist ja teinekord on meedia ise tekitanud skandaale vaid rohkemate klikkide nimel. Jah - mida kõike ei tehta selleks, et inimesed vajutaksid nende väljaannete soperdistele.
*
Pärast üleeilset pikemat siinset teksti jäi mulle siiski paar asja hingele kripeldama. Nimelt tõin oma teksti paar väljendit, mille oleksin pidanud ehk natuke enam lahti seletama.
Kes siis on Eestis need "edukad" ärimehed-majandusteoreetikud?
Kuna olin natuke aega Eestist ja selle meediast eemal, siis kõik uudised pole mulle veel teada, ent üheks viimase aja parimaks näiteks - suur tänu meie meediale muidugi - tooksin siinkohal välja (tsiteerin Eesti Ekspressi) tuntud sisustusärimehed Taivo Pilleri ja Mart Haberi.
Lingitud uudis on ehk hea põhjenduseks, miks niinimetatud tuntud ärimehed ja "eduka" ettevõtte omanikud ei ole siiski head ärimehed ja miks nende ettevõte ei ole edukas.
Kui 1998. aastal asutatud ettevõte ei ole suuteline oma jõududega 2013. aastal oma laienemisplaane ellu viima, siis on jama. Jah - ma olen nõus väitega, et iga ettevõte vajab suurteks laienemisteks kapitalisüsti, ent milleks on vaja seda kerjata fondidest ja meetodil, mille puhul ettevõttel endal mingit riski ei teki. Nad ei peaks küsitud summat isegi tagasi maksma.
Kui ettevõtte, antud juhul Shishi, oleks kasumlik, siis oleks õiglasem, kui oma investeeringud otsitaks kohtadest ja viisil, mis paneks ettevõtte omanikud ja ettevõtte ka vastutama oma plaanide eest. On olemas investeerimispangad, on olemas investeerimisfondid jne, kust raha küsides pead esitama elujõulise ja töötava plaani ning kust kapitali saades pead arvestama ka võimalusega, et kui see nii hea plaan siiski mingil võimalusel ei tööta, siis tuleb oma rumalus, saamatus, ettenägelikkuse puudulikkus või lihtsalt ebaõnn kinni maksta oma kulu ja kirjadega.
Eestis aga tundub, et edukaks ärimeheks nimetatakse kõiki, kes on suutelised mingitest riiklikest või muudest fondidest oma hüper-super plaanide jaoks tasuta raha välja imema. Ja need ärimehed tunnevad selle üle veel uhkust? Et 2011. aastal nad ju said toetuse samadel alustel...
Huvi pärast lihtsalt guugeldage nende "edukate ärimeeste" nimesid, kes muuhulgas kandideerisid 2010. aasta Eesti aasta ettevõtja tiitlile. Toon kaks näidet esimese nelja seast:
Taivo Pilleri kodus toretseb 30 000-kroonine jõulupuu | Reporter
Ja enne, kui hakatakse kritiseerima, et inimesed võivad oma rahaga teha, mida nad soovivad, siis ma ütlen kohe, et selle vastu ei ole mul midagi. Loomulikult - laske käia.
Aga edukas ettevõtja jätab oma ettevõtte kasumist alati mingi osa oma ettevõtte kasvuks ning ei lähe iga uue mõtte puhul jälle tasuta raha lunima. Väga lihtne matemaatika näitab, et pisut mõistlikuma majandamise juures ei peaks Shishi omanikud pidevalt tasuta lõunaid kerjama, võttes sellega ära kapitali nende uute ja tõeliselt andekate tulijate eest, kellel seda tõesti vaja on, kuid kellel tõesti ei ole piisavalt raha, et palgata advokaate nn almuste väljanõudmiseks kohtu kaudu.
Tooksin siinkohal veelkord välja ühe oma varasemas artiklis väljatoodud küsimuse:
/.../
"Miks peetakse firmajuhti, kes kasutab oma äri elushoidmiseks ja edendamiseks ära riigipoolseid maksu- ja ettevõtlussoodustusi, targaks ja edukaks ärimeheks, aga inimest, kes näljast hoidumiseks kasutab sotsiaalabiteenuseid, miks teda nimetatakse saamatuks ja/või ebaõnnestunuks?"
Kui tahetakse kritiseerida, siis tehku võrdselt seda kõigi ühiskonnaklasside suhtes ja tunnistagem, et enamus meie "edukaid" ärimehi on tegelikult vaid kamp ebaõnnestunud isehakanuid, kes teenivad raha oma mitmetuhandeliste jõulupuude jaoks vaid selle tavalise, saamatu ja rumala maksumaksja poolt riigikassasse laekunud summade arvelt.
/.../
Ma arvan, et selle mõttega olekski õige lõpetada tänane kirje ja põhjendus, kes on need meie "edukad" ettevõtjad, keda mainisin ma eile.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar